Saksamaa kullavarud: Bundesbanki kuld
Saksamaa kullavarusid haldab Deutsche Bundesbank: 2025. aasta lõpus oli neid 3350 tonni väärtusega umbes 395 miljardit eurot. Sellega on Saksamaa Ameerika Ühendriikide järel maailmas suuruselt teine kulla omanik. Kulda hoitakse kolmes kohas – Maini-äärses Frankfurdis, New Yorgi Föderaalreservipangas ja Londonis Bank of Englandis.
Kui palju kulda on Saksamaal?
Bundesbanki 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande järgi oli tema füüsilise kulla varu 31. detsembril 2025 täpselt 3 350 285 kilogrammi ehk umbes 108 miljonit puhta kulla untsi. Aasta lõpu hinnaga 3669,106 eurot untsi kohta andis see bilansiväärtuseks 395,2 miljardit eurot, umbes 46 protsenti rohkem kui aasta varem.
Varu väheneb igal aastal veidi, sest Bundesbank müüb kulda turuhinnaga föderaalvalitsusele, kes vermib sellest kuldmünte. 2025. aastal oli see 1260 kilogrammi. World Gold Council toob Saksamaa 2026. aasta septembri lõpu seisuga 3349 tonniga teisel kohal.
Hoiukohad: Frankfurt, New York, London
Bundesbank avaldab igal aastal kõigi oma kangide nimekirja koos hoiukoha, kangi numbri, kaalu ja prooviga. Jaotus 2025. aasta lõpus:
Varude väärtus tõusis 2025. aastal kõigis kolmes hoiukohas veidi üle 46 protsendi, kooskõlas kulla hinna tõusuga eurodes. Kogused jäid peaaegu samaks; ainult Londonis vähenes varu ühe tonni võrra 404 tonnini. Kuldmüntide jaoks föderaalvalitsusele müümisest teenis Bundesbank 2025. aastal 112 miljonit eurot.
| Hoiukoht | Tonni | Osakaal | Väärtus (mln €) |
|---|---|---|---|
| Deutsche Bundesbank, Frankfurt | 1710 | 51,0% | 201 727 |
| Föderaalreservipank, New York | 1236 | 36,9% | 145 831 |
| Bank of England, London | 404 | 12,1% | 47 657 |
| Kokku | 3350 | 100% | 395 215 |
Kust on Saksamaa kuld pärit?
Pärast Teist maailmasõda ei olnud Saksamaa Liitvabariigil enam kulda. Reservid koguti peamiselt 1950. ja 1960. aastatel ekspordiülejääkidest. Ainuüksi Euroopa Maksete Liit, mille saldod arveldati aastatel 1950–1958 osaliselt kullas, tõi 1584 tonni. 1958. aastaks oli varu juba 2345 tonni ja oma tipu saavutas see 1968. aastal 4033 tonniga.
1979. aastal andis Bundesbank umbes 740 tonni Euroopa Rahandusalase Koostöö Fondile; need tulid tagasi 1999. aastal. Hiljem kandis Bundesbank 232 tonni üle Euroopa Keskpangale. Sellest ajast saadik on varu vähenenud ainult väikeste müükide tõttu föderaalvalitsusele kollektsioonimüntide jaoks.
Kojutoomine kuni 2017. aastani
2013. aastal võttis Bundesbank vastu uue hoiukava: alates 2020. aastast pidi pool kullast olema Frankfurdis. Selleks toodi Frankfurti Pariisist 374 tonni ja New Yorgist 300 tonni, kokku 674 tonni. Ümberpaigutamine lõpetati 2017. aasta augustis, umbes kolm aastat plaanitust varem. Sellest ajast ei hoita Banque de France'is enam Saksamaa kulda.
Iga kang kontrolliti Frankfurti saabumisel. Bundesbanki sõnul ei leitud ehtsuse, proovi ega kaalu osas mingeid kõrvalekaldeid.
| Aasta | Pariisist | New Yorgist | kokku |
|---|---|---|---|
| 2013 | 32 | 5 | 37 |
| 2014 | 35 | 85 | 120 |
| 2015 | 111 | 99 | 210 |
| 2016 | 105 | 111 | 216 |
| 2017 | 91 | – | 91 |
Praegune arutelu New Yorgis oleva kulla üle
2026. aasta alguses nõudsid mitmed poliitikud, et ka New Yorgis olevad varud Saksamaale tagasi toodaks. Bundesbanki president Joachim Nagel ei näe selleks praegu vajadust. Bundesbank peab Fedi usaldusväärseks partneriks ja ütleb, et vaatab oma hoiukava korrapäraselt üle.
Bundesbanki sõnul kaalub ta hoiukohtade valikul turvalisust, likviidsust ja kulusid. London on maailma suurim ja likviidseim kullakaubanduse keskus. Frankfurdil on ka sümboolne tähendus usalduse märgina.
Eripärad
Bundesbank on juba mõnda aega avaldanud oma kangide nimekirja. 31. detsembri 2025. aasta seisuga nimekirjas on umbes 268 000 kangi. Iga kangi kohta on toodud kangi- või sulatusnumber, bruto- ja puhaskaal ning proov, jaotatuna hoiukohtade kaupa. Frankfurdis Bundesbanki Rahamuuseumis on väljas umbes 12,5-kilogrammine 400-untsine kang.
