
Itaalia kullavarud: Banca d'Italia, omandiõigus ja maks
Itaalia kullavarud on kokku 2452 tonni ja neid haldab Banca d'Italia. Riikide seas on Itaalia Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa järel kolmandal kohal, IMF-i arvestades neljandal. Peaaegu pool kullast hoitakse Roomas, suur osa Ameerika Ühendriikides.
Kui palju kulda on Itaalial?
Banca d'Italia teatab oma varuks 2452 tonni, millest enamik on 95 493 kangi kujul ja väiksem osa müntidena. 2025. aasta lõpus oli kuld keskpanga bilansis 289,2 miljardi euro väärtuses.
Praegune kogus on püsinud alates 1990. aastate lõpust. Toona andis riiklik valuutaamet Ufficio Italiano Cambi kulla üle Banca d'Italiale ja samal ajal läks osa reservidest Euroopa Keskpangale.
Kus hoitakse Itaalia kulda?
Banca d'Italia avaldab jaotuse oma veebisaidil. Välismaal hoidmist selgitab ta ajalooga – kulda hoitakse sageli seal, kust see osteti – ning riskide hajutamisega. Suurtes finantskeskustes saab kulda vajaduse korral ka kiiremini kasutada.
2026. aasta septembris teatas Banca d'Italia, et ta ei ole kulda ümber paigutanud. See järgnes teadetele Madalmaade kulla viimisest New Yorgist.
| Riik | Tonni | Osakaal |
|---|---|---|
| Itaalia (Rooma) | 1100 | 44,86% |
| Ameerika Ühendriigid | 1061,5 | 43,29% |
| Šveits | 149,3 | 6,09% |
| Ühendkuningriik | 141,2 | 5,76% |
Itaalia kullareservi ajalugu
Banca d'Italia loodi 1893. aastal kolme emissioonipanga ühinemisel ja sai algkapitaliks kulda. Reserv kasvas kuni Teise maailmasõjani; pärast sõda oli see madalseisus, muu hulgas seetõttu, et okupatsiooniväed olid kulda ära viinud. Seejärel kasvas see dollarite sissevoolu toel taas.
1976. aastal oli Itaalia kuld Bundesbanki laenu tagatiseks. Banca d'Italia sõnul on reservi eesmärk tugevdada usaldust Itaalia finantssüsteemi stabiilsuse ja ühisraha vastu. Roomas olevaid varusid auditeerib igal aastal audiitorfirma koos siseauditiga; välismaal olevate varude kohta annavad hoidjakeskpangad igal aastal kinnitused.
Kellele kuld kuulub? 2025. aasta arutelu
2025. aasta lõpus esitasid valitsuserakonna Fratelli d'Italia parlamendiliikmed eelarveseaduse muudatusettepaneku, mille järgi pidi kuld kuuluma riigile. Euroopa Keskpank reageeris kahes arvamuses kriitiliselt: sätte eesmärk oli ebaselge ja Banca d'Italia sõltumatus tuli säilitada.
Seejärel tekst sõnastati ümber. 30. detsembri 2025. aasta eelarveseaduse nr 199 artikli 1 lõige 2 sätestab nüüd, et Banca d'Italia hallatavad ja arvestusse võetud kullavarud kuuluvad „Popolo italiano“-le ehk Itaalia rahvale. Säte kehtib sõnaselgelt ainult ELi aluslepingute raames, st keskpanga sõltumatust ja riigi rahalise finantseerimise keeldu säilitades. Kommentaatorid pidasid seda peamiselt sümboolseks avalduseks. Banca d'Italia kullahaldus põhineb jätkuvalt seadusandlikul dekreedil nr 43/1998, mis viitab Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja artiklile 31.
Itaalia: eraisikute kullamaks
Kes Itaalias investeerimiskulda müüb, maksab kasumilt 26-protsendilist asendusmaksu (imposta sostitutiva). Kulla omamist ennast ei maksustata ja investeerimiskulla ost on käibemaksust vabastatud.
Ostu tõendava dokumendita kulla kohta kehtib erireegel: alates 1. jaanuarist 2024 arvutatakse maks kogu müügitulult, justkui poleks kuld midagi maksnud. Aluseks on 2024. aasta eelarveseadus (seadus nr 213/2023). Varem loeti kasumiks kindlad 25 protsenti tulust. 10 000 euro suuruse tulu puhul ilma ostutõendita on maks nüüd 2600 eurot varasema 650 euro asemel. Kasum deklareeritakse maksudeklaratsiooni jaotises RT.
2026. aasta eelarve jaoks arutati ostutõendita vanemate varude soodsamat ümberhindamist 12,5–13-protsendilise määraga. Itaalia kullakaupmeeste sõnul seda reeglit vastu ei võetud. Asjaomastel isikutel tasub pöörduda maksunõustaja poole.


