Prantsusmaa kullavarud: Banque de France ja La Souterraine

Kui palju kulda on Prantsusmaal?

Banque de France teatab oma varuks 2436,8 tonni, mis vastab umbes 78,3 miljonile untsile. Kogus ei ole muutunud alates 2009. aastast, mil toimus viimane müük. Banque de France'i sõnul ei ole plaanis varusid ka lähiaastatel suurendada ega vähendada.

World Gold Councili edetabelis on Prantsusmaa IMF-i arvestades viiendal kohal, vahetult Itaalia järel. Kuld moodustab umbes 81,8 protsenti Prantsusmaa välisreservidest. See on sarnane Saksamaa 84,0 protsendi ja Itaalia 80,6 protsendiga – kolm suurt euroala riiki hoiavad oma reserve seega valdavalt kullas.

La Souterraine: hoidla Pariisi all

Suurem osa kullast asub La Souterraine'is, kõrge turvalisusega hoidlas umbes 27 meetrit Banque de France'i Pariisi peakontori all. Lisaks oma kullale hoiab pank seal ka teiste keskpankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide väiksemaid varusid.

Kuni 2017. aastani hoidis ka Bundesbank Pariisis kulda. Oma 374 tonni viis ta aastatel 2013–2017 Frankfurti.

Muid hoiukohti Banque de France ei nimeta. Pärast New Yorgi vahetuse lõpuleviimist 2026. aasta jaanuaris on Pariis meediateadete järgi Prantsusmaa kulla ainus hoiukoht.

Miks müüs Prantsusmaa oma kulla New Yorgis?

Allesjäänud 129 tonni, umbes 5 protsenti varudest ehk veidi üle 4,1 miljoni untsi, hoiti kuni viimase ajani New Yorgis. Need kangid ei vastanud enam Londoni kullaturu tänastele standarditele. Pika ja riskantse transpordi asemel müüs Banque de France need maha ja ostis Euroopas sama koguse praegusele standardile vastavaid kange tagasi.

Kogukogus jäi samaks. Müük tõi kapitalikasumit: 2025. aastal 11 miljardit eurot ja aastaaruande esitluse järgi koos 2026. aastaga umbes 12,8 miljardit eurot. Meediateadete järgi lõpetati vahetus 2026. aasta jaanuaris; sellest ajast on Prantsusmaa kuld Pariisis.

Mõju Banque de France'i bilansile

Kullast saadud kasum aitas oluliselt kaasa sellele, et Banque de France teatas 2025. aastal 8,1 miljardi euro suurusest puhaskasumist pärast 2024. aasta 7,7 miljardi euro suurust kahjumit. See võimaldas tal katta eelmistest aastatest edasi kantud kahjumi. Panga omakapital ja ümberhindlusreservid olid 2025. aasta lõpus 283,4 miljardit eurot.

Banque de France rõhutab, et otsusel olid praktilised, mitte poliitilised põhjused. Siseaudit oli soovitanud New Yorgi varude moderniseerimise lõpule viia.

Juhtum näitab, et keskpangad haldavad oma kullavarusid tänapäeval aktiivsemalt kui varem. Ka De Nederlandsche Bank müüs 2026. aastal osa oma New Yorgi kullast ja ostis Londonis sama koguse tagasi, et parandada kulla kaubeldavust. Bundesbank seevastu ei näe praegu oma New Yorgis oleva 1236 tonni osas tegutsemisvajadust.

Kulla roll Prantsusmaa jaoks

Banque de France kirjeldab kulda kui olulist reservvara, mis tugevdab tema bilanssi. Viimase kullamüügi varudest tegi ta 2009. aastal. Sellest ajast on kogus olnud stabiilne ja panga sõnul ei ole plaanis osta ega müüa.