La Souterraine: Banque de France’i kullahoidla
La Souterraine on Banque de France’i kullahoidla 27 m sügavusel Pariisi kesklinna all. Seal hoitakse Prantsusmaa 2436 tonni suurust kullavaru – panga andmetel nüüd täies mahus, pärast seda, kui viimased New Yorgis asunud varud asendati aastatel 2025 ja 2026.
Mis on La Souterraine?
La Souterraine on kõrgturvahoidla Banque de France’i peakorteri all Pariisis. See asub 27 m maa all. 1940. aastal sai rajatis rahvusvahelise maa-aluse arhitektuuri auhinna.
Prantsusmaa raha- ja finantsseadustiku järgi vastutab kullavarude hoidmise ja haldamise eest Banque de France. La Souterraine on selleks tema kõige olulisem hoiukoht.
Kui palju kulda seal hoitakse?
Banque de France’i andmetel on Prantsusmaal 2436 tonni kulda. 2023. aasta mai lõpus oli see 78,3 miljonit untsi ehk 2436,8 tonni. Varud ei ole pärast viimast müüki 2009. aastal muutunud.
See annab Prantsusmaale Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Itaalia järel suuruselt neljanda riikliku kullavaru. Kui arvestada ka Rahvusvahelist Valuutafondi, on Prantsusmaa viiendal kohal. Pank avaldab reservide taseme igakuiselt.
Miks on kogu kuld nüüd Pariisis?
Kuni 2025. aastani hoiti väikest osa Prantsusmaa reservidest Federal Reserve Bank of New Yorgis. Meediateadete kohaselt oli see umbes 129 tonni ehk umbes 5% varudest. Kangid ei vastanud enam tänapäevastele kaalu- ja puhtusnõuetele.
Teadete kohaselt müüs Banque de France need kangid New Yorgis ajavahemikus 2025. aasta juulist kuni 2026. aasta jaanuarini ja ostis Euroopas samaväärsed kehtivatele standarditele vastavad kangid. Neid hoitakse nüüd Pariisis. Kulda ei transporditud, vaid see asendati.
Müümisel ja tagasiostmisel on praktiline eelis: kulda ei pea üle Atlandi ookeani vedama ega seejärel uuesti analüüsima. Uued kangid vastavad juba kehtivatele nõuetele ja vanad lasti New Yorgis turule.
Panga andmetel tõi tehing 2025. aastal 11 miljardit € valuutakursikasumit. Keskpanga president François Villeroy de Galhau rõhutas, et otsus Pariisi kasuks ei olnud poliitiliselt motiveeritud. Kogu varu jäi umbes 2437 tonni juurde.
Mille poolest Pariis erineb New Yorgist ja Londonist?
New Yorgi ja Londoni hoidlad hoiavad peamiselt teiste osapoolte kulda. New Yorgi Fedile ei kuulu tema hoidlas kulda ja Bank of Englandile ainult kaks muuseumikangi. Banque de France seevastu hoiab eelkõige Prantsusmaa enda reserve.
Prantsusmaa valib seega teistsuguse lähenemise kui näiteks Saksamaa. Bundesbank hoiab veidi üle poole oma kullast Frankfurdis ja jätab ülejäänu teadlikult New Yorgi ja Londoni kauplemiskeskustesse. Kättesaadava teabe kohaselt ei ole Prantsusmaal alates 2026. aastast välismaal kulda.
Kangide standard on kaubeldavuse jaoks oluline. Vanade New Yorgi kangide asendamine näitab, et ka keskpangad hoolitsevad selle eest, et nende varud vastaksid turu kehtivatele nõuetele.
Kas Banque de France hoiab ka teiste osapoolte kulda?
Jah, väikeses mahus. Banque de France pakub hoiustamist välisriikide keskpankadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Panga andmetel moodustab see vaid väikese osa tema hoitavast kullast.
Kuni 2017. aastani hoidis Pariisis kulda ka Bundesbank. Aastatel 2013–2017 viis ta Frankfurti kokku 374 tonni. 2015. aasta lõpus oli Pariisis veel 196,4 tonni Saksamaa kulda; viimased 91 tonni viidi Frankfurti 2017. aastal.
Banque de France ei kauple kullaga erainvestoritega.
