Kullast on saamas keskpankade strateegiline valuuta

Kulda nimetatakse sageli kriisivaluutaks. Kuid see kirjeldus on nüüdseks liiga kitsas. Üha enam keskpanku peab kulda oma valuutareservide strateegiliseks osaks. Juba ammu ei ole küsimus vaid inflatsioonikaitses või turvalisuses turbulentsetel turuperioodidel, vaid geopoliitilises sõltumatuses ja riigivara diversifitseerimises.

Eriti selgelt ilmneb see areng Hiina näitel. Kui USA riigivõlakirjade osakaal Hiina valuutareservides on paljude aastate jooksul pidevalt vähenenud, siis kulla osakaal on aastaid tõusnud. See areng esindab ülemaailmset trendi.

Miks on kuld keskpankade jaoks nii atraktiivne

Kullal on omadused, mida vaevalt ükski teine reservvara ühendab. See ei sõltu võlgniku krediidivõimelisusest, sellel puudub vastaspoole risk ja seda aktsepteeritakse kogu maailmas likviidse varana. Just geopoliitiliste pingete, süvenevate sanktsioonide ja suure riigivõla ajastul muutub see sõltumatus üha olulisemaks.

Lisaks sellele hinnatakse kulda üksikutest valuutadest sõltumatult. Keskpankade jaoks tähendab see reservide täiendavat stabiliseerimist, kui valuutad või võlakirjaturud satuvad surve alla.

Arvud räägivad selget keelt

World Gold Council teatab, et keskpangad on viimase nelja aasta jooksul suurendanud oma kullavarusid keskmiselt umbes 1000 tonni võrra aastas. See vastab ligikaudu kahekordsele eelmise kümnendi keskmisele. Praeguses keskpankade küsitluses ootab 89 protsenti küsitletud keskpankadest maailma kullareservide edasist kasvu järgmise kaheteistkümne kuu jooksul.

Ka teatatud ostud näitavad, et eriti sellised riigid nagu Hiina, Poola, Kasahstan või Usbekistan laiendavad pidevalt oma reserve. Üksnes mais ostsid keskpangad maailmas juurde netona 41 tonni kulda.

Praegune areng

Ka viimastel päevadel on selgeks saanud, et kuld on keskpankade jaoks jätkuvalt strateegilise tähtsusega. Lõuna-Korea keskpank teatas esimest korda 13 aasta jooksul, et soovib osta kulda otse kodumaistelt tootjatelt. Eesmärk on valuutareservide laiem diversifitseerimine ja suurem tarnekindlus.

Millist rolli mängib kuld tulevikus?

Kas kuld hakkab tulevikus rahvusvahelises rahandussüsteemis veelgi suuremat rolli mängima, jääb avatuks. Kindel on aga see, et keskpangad üle maailma kujundavad oma reservistrateegiaid pikaajaliselt ning kullal on selles kindel koht.

Areng viitab sellele, et kulda ei vaadelda enam üksnes kriisikaitsena. Pigem areneb see üha enam geopoliitiliselt neutraalseks reservi koostisosaks, mis suudab luua usaldust, kui poliitilised või majanduslikud riskid mõjutavad klassikalisi finantsvarasid tugevamalt.

Investorite jaoks ei ole see ostusoovitus. See näitab aga, kui pikaajaliselt ja strateegiliselt mõtlevad riiklikud institutsioonid varade turvamisest. Kes soovib kullaturge mõista, ei peaks seetõttu vaatama ainult kulla hinda, vaid ka keskpankade käitumist.

Jääge ettenägelikuks

Teie Helge Peter Ippensen