Keskpangad ostavad kulda nagu ei kunagi varem – miks nende rekordostud räägivad rohkem kui sõnad

Inflatsioon olevat kontrolli all. Valuutad olevat stabiilsed. Kuld ei tootvat intressi. Sellised väited on saatnud finantsturge juba aastaid. Samal ajal avaneb aga teistsugune pilt, kui vaadata keskpankade tegelikku tegutsemist. Nimelt suurendatakse kullareserve peaaegu kogu maailmas – ja seda ajalooliselt kõrgel tasemel.

Seetõttu tasub investoritel tähelepanelikult jälgida nende institutsioonide käitumist, kelle käsutuses on triljonite väärtuses valuutareserve. Sest kuigi avalikud avaldused on sageli mõeldud lühiajalise stabiilsuse sisendamiseks, peegeldavad keskpankade reserviotsused sageli pikaajalisi strateegilisi kaalutlusi.

Rekordostud jätkuvad

World Gold Council’i hiljutine küsitlus näitab, et 45 protsenti küsitletud keskpankadest kavatseb järgmise kaheteistkümne kuu jooksul oma kullareserve veelgi suurendada. See on kõrgeim näitaja alates selle regulaarselt läbiviidava uuringu algusest.

Ka rahvusvaheline mõttekoda OMFIF on jõudnud sarnasele järeldusele. Paljud keskpangad arvestavad üha killustunuma maailmamajanduse, geopoliitiliste pingete ja rahvusvahelise valuutasüsteemi järkjärgulise diversifitseerimisega. Kuld mängib selles keskset rolli, kuna see on sõltumatu üksikute riikide krediidivõimelisusest ega allu emitendiriskile.

Eriti märkimisväärne on seejuures selle trendi järjepidevus. Kullaostud ei ole enam ammu lühiajaline nähtus, vaid on kestnud juba mitu aastat peaaegu kõigis maailma piirkondades.

Arvud räägivad selget keelt

Mais suurendasid keskpangad oma kullareserve netona 41 tonni võrra. Sellega jätkus pikaajaline tõusutrend.

Hiina täiendas taas oma reserve ja suurendas ametlikke kullavarusid kahekümnendat kuud järjest. Poola kuulub samuti maailma aktiivseimate ostjate hulka ja kasutab keskpanga teatel teadlikult ajutisi hinnalanguse faase täiendavateks ostudeks.

Need arvud näitavad märkimisväärset mustrit. Samal ajal kui paljud erainvestorid ootavad hindade langust või võtavad pärast tugevat tõusu kasumit, kasutavad keskpangad turu nõrkusi teadlikult oma strateegiliste reservide suurendamiseks.

Miks ostavad keskpangad kulda just praegu?

Põhjuseid selleks on mitmeid.

Ühest küljest on geopoliitilised konfliktid ja majanduslik ebakindlus viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Samal ajal suureneb paljudes riikides soov vähendada sõltuvust USA dollarist ja hajutada oma reserve laiemalt.

Kullal on seejuures mitmeid omadusi, mis on keskpankadele ligitõmbavad. See on maailmas tunnustatud, sajandeid väärtuse säilitajana kanda kinnitanud ega sõltu ühegi üksiku riigi maksevõimest. Just riigivõlgade kasvu ajal muutub see aspekt veelgi olulisemaks.

Lisaks toimib kuld usalduse ankurina. Kriisiaegadel võib see tugevdada riiklike valuutareservide stabiilsust ja luua tegutsemisruumi, kui muud investeerimisvormid on surve all.

Mida see tähendab erainvestoritele?

Loomulikult ei tähenda keskpankade käitumine automaatselt, et iga investor peaks kulda ostma. Investeerimisotsused peaksid alati vastama isiklikule olukorrale, investeerimishorisondile ja individuaalsele varade struktuurile.

Sellegipoolest tasub jälgida pikaajalisi arenguid. Keskpangad ei investeeri eesmärgiga saada lühiajalist kursikasumit. Nad järgivad strateegiaid, mis on mõeldud aastakümneteks ning mille keskmes on turvalisus, väärtuse säilitamine ja sõltumatus.

Just seetõttu võib nende käitumine anda väärtuslikke vihjeid. Kes keskendub üksnes lühiajalistele hinnakõikumistele, võib jätta märkamata üldise suundumuse.

Sõnad ja teod on mõnikord erinevad

Rahapoliitika tugineb kommunikatsioonile. Keskpangad püüavad oma avaldustega juhtida ootusi ja luua stabiilsust. Samal ajal teevad nad otsuseid, mis peavad tagama nende reservide pikaajalise kaitse.

Just selles peitubki tegelik iva. Mitte iga avalik sõnavõtt ei peegelda vahetult pikaajalist reservipoliitikat. Kes soovib mõista, kuidas tegutsevad aastakümnete pikkuse planeerimishorisondiga institutsioonid, ei peaks seetõttu mitte ainult kuulatama, vaid ka vaatlema.

Jätkuvad kullaostud näitavad igal juhul, et kuld jääb keskpankade jaoks ka edaspidi rahvusvaheliste valuutareservide strateegiliseks osaks.

Investorite jaoks ei tähenda see tingimata tegutsemissoovitust. See aga ilmestab, milline tähendus on füüsilisel kullal globaalses finantssüsteemis siiani.

Jääge ettenägelikuks
Teie Helge Peter Ippensen