Geopoliitiline maailmakaart on muutunud ja koos sellega ka usaldus vanade liitude vastu. Teema, mida arutati pikka aega vaid nišifoorumites, on nüüd jõudnud Berliini poliitilisse peavoolu: Saksamaa kullareservide turvalisus USA-s.
**3378 tonniga** kuulub Saksamaale maailma suuruselt teine kullavaru – stabiilsuse garant ebakindlatel aegadel. Kuid hiiglaslik osa sellest, täpselt **1236 tonni väärtuses umbes 164 miljardit eurot**, ei asu mitte Frankfurdis, vaid New Yorgi Federal Reserve (Fed) sügavates keldrites.
FDP kaitsepoliitik Marie-Agnes Strack-Zimmermann on nüüd algatanud debati, mis teeb Bundesbankile peavalu: kas see kuld on Donald Trumpi presidentuuri ajal veel turvaline või ähvardab see muutuda poliitiliseks „pantvangiks“?
Olukorra tõsiduse mõistmiseks tasub heita pilk praegustele hoiukohtadele (seisuga 2026. aasta algus):
Ajalooliselt asus kuld välismaal, et kaitsta seda külma sõja ajal idabloki juurdepääsu eest. Kuid kriitikud väidavad: külm sõda on läbi ja uus oht on lähima liitlase ettearvamatus.
Poliitikute nõudmised on selged. Strack-Zimmermann hoiatas väljaannetes Spiegel ja Tagesspiegel, et Saksamaal puudub „piiramatu füüsiline kontroll“ New Yorgis asuvate varude üle. Tema mure: kaubandussõja või diplomaatilise konflikti korral võib USA valitsus keelduda kullale juurdepääsu andmast.
„Juba homme võib juhtuda, et Ameerika valitsus ütleb äkitselt: 'Me hoiame nüüd kullareserve pantvangina'.“ – Wolfgang Wrzesniok-Roßbach, kullaekspert (tsiteeritud ARD/Tagesschau kaudu)
Ka Rohelised ja eksperdid, nagu endine Bundesbanki teadusjuht Emanuel Mönch, pooldavad Handelsblattis suuremat strateegilist iseseisvust. Argument: kuld on tõeline reserv vaid siis, kui sellele on hädaolukorras ka füüsiline juurdepääs.
See on küsimus, mis on vandenõuteoreetikuid vaevanud aastakümneid, kuid mida esitavad nüüd ka kained analüütikud. Millal kulda viimati tegelikult loendati?
Bundesbank rõhutab alati, et usaldab Fedi täielikult. Aastatel 2013–2017 toodi osalise tagasitoomise raames New Yorgist Frankfurti umbes 300 tonni. Nende kangide puhul ebakõlasid ei tuvastatud. Sellegipoolest jääb õhku kriitiline punkt:
Miks ei too Bundesbanki president Joachim Nagel kulda lihtsalt koju? Vastus peitub geopoliitikas ja turumehhanismides.
Saksamaa reservide täielik väljaviimine oleks diplomaatiline skandaal. See oleks Euroopa suurima majanduse ülim umbusaldusavaldus USA dollarile ja USA valitsusele. See võib:
Bundesbank argumenteerib pragmaatiliselt: New Yorgis asuv kuld teenib likviidsust. Kuna kullakaubandus toimub maailmas peamiselt USA dollarites, saab New Yorgis asuvat kulda sekunditega välisvaluuta vastu vahetada, et toetada oma valuutat. Kui kuld asuks Frankfurdis, tuleks seda esmalt füüsiliselt transportida – kriisiolukorras oleks see logistiline õudusunenägu.
Debatt Saksamaa kulla üle näitab selgelt üht: maailmas, kus kehtib „America First“, peavad ka Euroopa riigid oma naiivsusest loobuma. Kuld, millele puudub otsene juurdepääs, on hädaolukorras vaid paberil antud lubadus.
See, mis kehtib riigi kohta, kehtib veelgi enam erainvestori kohta. Sertifikaadid, ETF-id või kullakontod pangas on mugavad, kuid sisaldavad alati vastaspoole riski. Kui isegi Saksamaa Liitvabariik peab muretsema juurdepääsu pärast oma varale, siis kui turvaliselt tunnete end teie pelga nõudeõigusega paberil?
Lahendus on **füüsiline omand**. **Spargold Appi** abil muudate end geopoliitilistest mängudest sõltumatuks. Te ostate ehtsat füüsilist kulda ja hõbedat, mida hoitakse teie jaoks turvaliselt – kuid mis jääb alati 100% teie seaduslikuks omandiks. Ei mingit paberimajandust ega kolmandate isikute juurdepääsu. Võtke oma isiklik „kullareserv“ oma kontrolli alla.
Jääge suveräänseks,
Teie Nils Gregersen
Investeerige lihtsalt füüsilistesse väärismetallidesse.
